Sulab... sulab...

Pitsist ja aukudest :(

Võtsin eile õhtul üle pika aja jälle ette oma teise, poolelioleva Haapsalu salli kudumise. Nii peenikese tööga on näppudel üle aastase vaheaja järel üpris keeruline harjuda - päris hulga aega ja mitmeid mustriridu läks pusimisega enne, kui sain uuesti järje peale ning selle õige tunde kätesse. Kuid... oh õnnetust! Valmiskootud osa (peaaegu et meeter salli!!!) imetlemiseks ja mõõtmiseks enda ette lauale laotades avastasin keset pitsimustrit suure augu!!! Kes või mis selle sinna vahepeal tekitanud oli, jäi mõistatuseks. Sirutasin ja silitasin oma kätetööd päris kaua kuni jõudsin otsusele, et õigeim oleks alustada uuesti päris algusest, sest terve osani üles harutada ja uuesti vardaid töösse saada käib mulle üle jõu ja mõistuse... Selle salli ma PEAN aga endale kindlasti saama!!!
Varrastel nüüd siis uuesti sama mustast imepeenikesest Ogre lõngast Greta Garbo kirjaga sall...

Soojas kampsunis kevadele vastu :)

Täna ennelõunal sain endalegi üllatuseks lõpuks valmis mehe kampsuni. Oli ikka üks kole kudumine küll juba sügisest saati - mitte ei tahtnud edeneda, sest muud tegemised ahvatlesid tunduvalt rohkem :)
Kampsuni tegumood napsatud 2009 aasta kevadisest "Käsitööst", kootud Novita lõngast "7 veljestä" varrastega nr 4 ja 4,5. Kasutasin selle kampsuni juures taaskord oma lemmikuks kujunenud võtet kududa kehaosa võimalikult palju ühes tükis ja varrukad kasutades ringvardaid, et vältida hilisemat stressirohket detailide kokkuõmblemist.