Ühel päeval...

...lükates vastu päikest silmi kissitades mööda jõe äärset teed preili Mirjami käru, tegin üllatama paneva avastuse. Nimelt avastasin end mõttelt, et esimest korda üle paljude aastate panen tähele, millal ja midamoodi saabub kevad. Praegu on mul selleks aega... Muidu on aga tõesti olnud nii, et on talv on talv ja siis järsku leian end istumas jaanilõkke ääres - kunas talv suveks muutunud on, ei ole mitte tähele pannud...
Hämmastav kui paljud imelised sündmused me oma kiires argielus lihtsalt maha magame...

Mina ka siin :)

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et seda oma esimest postitust olen mõttes alustanud mitmeid ja mitmeid kordi, kuid senini mõttest ja teiste blogidesse piilumisest kaugemale jõudnud ei ole. Kuid nüüd tundub, et tänasest on maailm siiski ühe blogi võrra rikkam :) Püüan siia hakata koondama oma igapäevategemisi ning mõtteid. Endalgi ju päris põnev nii aasta viie-kümne-paarikümne pärast vaadata, lugeda, meenutada ja imestada...
Aga asja juurde siis...
Tegelikult on mul hobisid päris palju - kudumine, heegeldamine, õmblemine, lugemine, pärlitega mässamine ja nii edasi. Ühesõnaga armastan peaaegu kõiki selliseid tegevusi, mille tulemusena valmib midagi... Ja nende "midagite" kallal nokitsen pidevalt. See tähendab, et poolikuid töid ja mõtteid, mis valmimist ootavad on oi-oi kui palju...
Viimasel ajal olen aga enda jaoks taasavastanud fotograafia - kodust välja enam naljalt ilma kaamerata ei lähe. Ja sellest tulenevalt on mu värskeimaks unistuseks saada endale üks korralik kaamera...
Siinkohal olekski sobilik tänast postitust lõpetada paari hiljuti kaamerasse püütud hetkega.