Pühapäeval testisime otsetee läbitavust Madiselt mere äärde ning plaanisime uurida ka kohaliku ranna ujutavust. Endale teed rajades ragistasime päris agaralt vähemalt viiemeetrikõrguses kuivanud pilliroovõsas, kui ootamatult nii umbes 10 meetri kauguselt otse meie ees kargas järgmisest puhmast üles kaks kuumusest või unest pooluimas põtra, kes häirimisest segatuna panid mööda kallast joooksu... Olime oma ragistamisega vist nende lõunaund seganud. Kaugele nad meist aga ei jooksnud, vaid jäid veidi maad eemale pilliroo vahele liikumatult meie tegemisi jälgima. Kõrvad aegajalt paistmas üle pilliroo. Vahepeal merepõhja ja sooja vett mõõtes ning päikest nautides olin need tegelased täiesti unustanud. Hiljem kodu poole tagasi pöördudes ootasid nad aga meid jälle... peaaegu samas kohas, kuhu nad enne meid oma pilkudega saatma jäid. Hetkeks hakkas päris kõhe ja muutsime oma liikumissuunda. Nii enda ohutuse mõttes :)Oi kuidas ma tol hetkel tundsin JÄLLE puudust paremast objektiivist, mis oleks nad mulle vähemalt kaamera kaudugi lähemale toonud...
No comments:
Post a Comment